Tormilind Kakumäel

Kirjatöös pole me viimasel ajal väga usinad olnud, ent purjetamises küll 🙂

Niipea kui tagasi jõudsime, algas Haven Kakumäel, kus Tormilinnul igavesti mõnus äraolemine, vilgas tegutsemine. Reederid on  väsimatult Tormilindu nühkinud nii seest kui väljast. Ent nagu ka varasemalt imetledes tõdenud oleme – Lind pidas pika reisi suurepäraselt vastu.  Mis seal salata – sedavõrd hästi, et oleme järjest julgemalt hakanud unistama veelgi pikemast “otsast”.
Et unistus realiseeruks, tuleb muidugi näha vaeva.. nagu õigele eestlasele kombeks.  Ikka armastus, töö… higi ja pisarad jms. Omavahel vahepeal särisedes ja särtsudes.

Napilt aasta Tormilinnuga on aga näidanud – vajalikul hetkel ühendame jõud ja teeme kõik võimalikuks. Sestap on meil üks imeline kooslus kokku saanud. Suudame koos toimida  ja toimetada küll.

Haven Kakumäe lähedus Naissaarega on meie tänavuse suve “kommertssõitudele”  hoo sisse andnud. Oleme sedameelt, et mida rohkem inimesi Tormilinnuga tutvub, seda parem talle ja ka meile. Rõõm, mis (esmakordsest) Tormilinnuga seilamisest inimestest vastu peegeldub annab kogu meeskonnale suurepärase tunde.  Tormilinnul on olnud väga meeldejäävaid ja eredaid hetki. Külalisteraamat on kaanest-kaaneni täis kirjutatud ja headest soovidest pungil!

Juulis tegime ühe pikema otsa Kihnu  – osalesime merepeol. Ilm oli tüüne, peamiselt plekk. Tagasi tulles saime alates Rohukülast ka purjetada. Öö saabudes jäime uduvangi ja tegime hädapeatuse Dirhamis. Teadmiseks Eesti väikesadamate külastajatele – teie peale ollakse halastamatud. Isegi, kui ühtegi teenust ei tarbi ja seisate kai ääres 4 tundi – saate ikkagi 25-eurose arve ja ebameeldiva/ähvardava suhtluse osaliseks nagu meiega Dirhamis juhtus. Meile jaoks oli taoline kogemus esmakordne. Nüüdseks oleme teistelt jahiomanikelt kuulnud, et olematut  või viletsat klienditeenindust kohtab õige mitmes Eesti väikesadamas. Kahju küll… hooaeg ju isegi napivõitu. Küllap konkurents paneb õige pea asjad paika – aastaks 2020 peaks Eestis olema kaks korda niipalju väikesadamaid kui praegu.

Eks ta ole.

Korraks triivisime ka mudamadalikule Voosi kurgus. Ent roolilehega sudides saime veerandtunniga ikka liikvele.  Kihnu reisi klantspilt on meil ka olemas – tänu Tormilinnu sõpradele,  Jaanikale ja Eerikule.

Mis me veel teinud oleme?

  • Kihnus külastas meid Tormilinnu eelmine omanik ehk Mereakadeemia direktor. Roomet saabus vanale sõbrale tere ütlema austusväärselt vana rummiga 🙂 Arutasime koostöövõimalusi ja ideed tagada Tormilinnu säilimine veel pikkadeks aastateks
  • tagasiteel Kihnust tähistanud reeder Lauri sünnipäeva
  • osalenud Merepäevade raames Haven Kakumäe poolt korraldatud Speed Race`il, kus omas klassis esikohale tulime 😉  Oli spinnakeri-ilm ja Tiidu juhtimisel saime sini-puna-valge 120 m2-suuruse spinnakeri tuult täis.
  • võõrustanud õige mitut poissmeeste, tüdrukute ja muud lõbusat üritust Tormilinnu pardal
  • seilanud mitmeid kordi Naissaarele ja tagasi Nargen festivali raames
  • veetnud mõnusaid õhtupoolikuid Tormilinnu kõhus, et teda sättida ja putitada (pilsikanalite puhastus!)
  • inimkoosseisuna puhanud maismaal ja lasknud Tormilinnul kai ääres tuli-uut Haven Kakumäed imetleda
  • õppinud iga seilamisega ise ja lasknud Tormilinnul õpetada meid ja teisi

Mis meil sel hooajal veel plaanis?

  •  Ikka sõpradega purjetada! Naissaarel praegu ei saja, ent juba küpsevad viljad… Ent miks mitte ka Pranglile kiigata, kui soov “pikemaks otsaks” olemas
    Rohkem infot leiab siit:  http://www.tormilind.com/broneerimine.html
  • Enamuse kõlisevast suuname koheselt Linnu hüvanguks. Teenime tema altarit nagu mõnd eelajaloolist sumeri jumalat 🙂
  • kõpitsemist vajavad ahterstaak (miski tihend/muhv vaja välja vahetada), purjed (plaanime täitsa eraldi projekti purjede uuendamiseks), mootori ülevaatust/hooldust, tekivärvimist, väljatõstmist-mürgitamist jne jne.
  • vabal ajal loeme suurepärast reisikirjeldust – Imre kirjeldus on nii PÄRIS. Mitmeid kirjeldatud hetki oleme saanud ka ise kogeda – lihtne samastuda, üks veri 🙂
  • ikka nautida Eesti suve…. mis tänavu nii rohe-roheline ja värske. Meri on ikka endiselt märg ja ruumi jagub kõigile.

 

 

 

Advertisements

Tormilind taas Eestis!

Eelmise nädala lõpp möödus ootuses. Tormilind tõttas kodu poole, viimased sajad meremiilid kiilu all, pardal võrratu seltskond.  Tjah, iseenesest on ju nii lihtne nipp hoida kõikide meeleolu (s.h eetriväliste kaasaelajate) üleval – muusika!
Vaikus on muidugi ka muusika, eriti John Cage`i kuulsa muusikapala “4`33“” tähenduses, kus fooni loovad ja terviku moodustavad erinevad hääled ja helid , mis ju samuti muusikaks muutuda võivad 😉

Esimeseks sildumiskohaks Eesti vetes sai Sõru sadam. Teedu ema juures kinnitati keha ja meelt ning paari tunni pärast siirduti taas merele, nokk Kakumäe sadama suunas. Kogu Kieli – Tallinn merereisi kokkuvõtte teeb ühel päeval reeder Lauri, kes ka kogu etapi kaasa seilas. Küllap on palju põnevat pajatada! 😉

Tormilind jõudis Kakumäe Havenisse 15.juuni õhtul , kella 21 paiku. Sadamasse olid kauget külalist tulnud tervitama kenake seltskond. Ilm oli  nagu tellitud – soe ja sume suveõhtu. Üks tervitajatest tõi Tormilinnule värske lepapuu, nojah, suvistepühad ju ukse all.

Tormilind puhkab  nüüd natuke. Hoolitsevad käed  teevad ta olemist mugavamaks ja pika reisi taak (sool , vetikad ) on vaja maha pesta.

Tormilinnu suveplaanid on järgmised:

 – pärast Jaanipäeva võtame vastu tellimusi, broneeringuid lahesõitudele ja Naissaarele (s.h  transport Nargen festivali üritustele) – tel: 50 79111, Karmo või tel: 51 85805, Lauri

 –  Tormilinnu merereis Kihnu Merepäevadele kestvusega 1 nädal (5.-12.juuli), kontakt Heli , tel: 50 74687

 –  Tormilinnu merereis augusti alguses (kpv täpsustub) Soome saarestikku 1 nädal, kontakt Heli, tel: 50 74687

E-maile loeme ja  vastame ka :

tormilennuk@gmail.com

 

 

Kohtumiseni Tormilinnul!

 

 

2017. suvi Eestis. Aega on.

Päris hulka vett on merre voolanud viimasest postitusest. Tormilinnul on olnud palju seiklusi, mille detailide kirjeldamist jätkame pisitasa.
Kõik, kes pikemalt merel viibinud – teavad – aja tähendus muutub. Jus ses osas, et AEGA ON. Ei ole võimalik teha kalendertüüpi plaane stiilis “homme, sel kellaajal olen paigas x või y”.  Tormilinnu õnneks jõudsid Tenerife-Tallinn tagasisõidule pardale meresõitjad, kes tõesti… teda armastavad. Kel on piisavalt aega ja arusaamist, et merereis kujuneb looduse ja nende järgi, mitte ajaplaani.

Karmo poolt pardale toodud pillid on ometi kasutust leidnud ja nii on saanud Atlandi kui ka Balti lained kuulda mõnusaid viisijuppe. 5.juunil alustati peale mõningast pausi koduteed ehk Kiel-Tallinn etappi. Pardal täiesti värske seltskond kapten Teet Laja juhtimisel.  Teekond kulgeb Kiel-Bornholm-Öland- Gotland – Hiiumaa -Tallinn liinil. Ilmselt jäädakse mõneks ajaks peatuma Sõru sadamas, et muusikasündmusest osa saada.

Oleme mõelnud, et  Tormilinnu 2017. suvine hooaeg võiks olla Tormilinnu ja tema sõprade keskne.  Kes on Tormilinnu sõbrad?  🙂
Vastuse leiad siit:
https://tormilindblog.wordpress.com/inimesed/
Tormilinnul on olemas kõik, mis vahvaks merematkaks vajalik.

Sestap püüame sel suvel nii palju kui võimalik Tormilinnuga teha “pikemaid otsi” kui Tallinna laht. Meeles mõlguvad Soome saarestik, Kihnu Merepäevad. Tormilinnu suvesadamaks saab sel hooajal supermoodne Kakumäe Haven. 
Uus ja vana sobivad alati kokku, sest uus on teadupärast äraunustatud vana… 😉

Kui Sind Tormilinnuga purjetama kutsub, võta meiega ühendust FB-s või e-post: tormilennuk@gmail.com
Merel näeme!

cropped-14483418_342001476138447_40769217_n.jpg

Vastutuules kodu poole!

Eks see oli kõikvõimalike tuulekaartide ja ilmaprognooside järgi ette teada, et Tormilinnu kodutee ei saa olema kergete killast.
Teekond Lanzarotelt (Hispaania) Lissaboni (Portugal) vältas 6 päeva, läbitud sai 630 nm. Kapteniks Karmo. Kaalumise all oli ka seilamine mööda Aafrika rannikut, et vajadusel sadamasse põigata. Uurisime ka Noonsite`lt (tänud, Arno! 🙂 järgi, et Tormilinnu- kõlblikke jahtsadamaid on Marokos vaid 2 – Agadiris ja Mohammadis (12 nm Casablancast).  Kapteni otsusel valiti siiski “otsetee” ehk peatusteta Lanzarotelt Lissaboni. Parim võimalikest! (Y)

Me seekordsest sõidumeeskonnast on vaid paar meresõitjat varasema purjetamiskogemusega. Mitmeid piinavad merehaigusehood. Eelneva kogemuse põhjal  on enamikul kaasareisijatest 2 päevaga sümptomid kadunud, ent mitte seekord… Sestap oleme kavandanud ka oma reisi ja sõidustiili nii, mis võimaldaks sümptomite all kannatavatel pikka merereisi trotsida ning ka nautida.
Esimesel päeval alustasime 7 m/s vaastutuules, Tormilind sai taas mootorit kannatada.  Vahepeal sai siiski keskmine genua üles tõmmatud ja ka krüssatud.  Jälgisime murelikult kütusenäitu. Õnneks on Tormilinnu 98 hj Volvo Penta vägagi ökonoomne. Kolmandal päeval saime lõpuks mootori seisata – groot ja genua üleval, kiirust keskmiselt 7 sõlme.  Niimoodi saime purjetada ligi 2 ööpäeva. Mõnus!

ILM.   Atlandi pika seilamise kingituseks oli ilm. Esimestel päevadel suisa leitsak  (teisel päeval vastutuul vaibus ja oli “plekk”). Kes päevitas, kes sossutas niisama kokpitis.  Mereniiskus ja jahedus puges põue vaid öiste vahikordade ajal.  Tegime 3-tunniseid vahte, mis tähendas seda et iga vahikord sai magada 6 tundi jutti. Pole paha!

FAUNA. Vastupidiselt Portugal-Madeira otsale (november, 2016) nägime seekordsel üle Atlandi seilamisel hulgaliselt mereloomi: kilpkonnad, vaalad ja loomulikult ka delfiinid. Delfiinid saatsid meid ikka üsna mitmel korral ja pikalt. Muideks, delfiinidele meeldib laulmine. Vöörininas sai neile üsna kaua lõõritatud ja nemad pöörasid seepeale end “paremasse poordi”, et lauljat tunnistada 🙂
Kolmandal ülesõidu päeval saabus pardale pääsuke. Ometigi lahutas meid Maroko rannikust julgelt üle 100 nm.  Lendas otsejoones roolile. Istus ja mõtles natuke ning võttis suuna kajutiaknast sisse. Kupatasime ta sealt siiski välja kartuses, et ta siseruumis liiga nõrgaks jääb. Igatahes ilmus pärast tunniajast pardal viibimist eiteakust teinegi pääsuke ja rõõmsalt võeti üheskoos kurss Maroko rannikule.

Mõned esemed lakkasid töötamast. Kõige suurem ehmatus oli muidugi AISi ja kogu armatuurlaua väljalülitumine pärast mitmepäevast purjetamist. Akudelt toimus mahalaadimine. Mootori sisselülitamine toob neisse eluvaimu tagasi.  Kaldale saades tuleb asja uurida. Ka elektriline pilsipump andis otsad.  Ja vöörituli. Ahterstaaki ei õnnestunud peale pingutada. Hüdraulilist õli vaja – kaasas seda polnud. Paras “keemia” on ka purjejahi tankimine ookeanilainetuses, ent Karmo sai sellega kenasti toime.

SÖÖGIKRAAM. Kanaari saartelt sai kaasa võetud hulgaliselt puuvilju (õunad, apelsinid, banaanid) ja ka juurvilju. Pestud porgandid kipuvad selles kliimas kiiresti plekiliseks tõmbuma. Eelistada tuleks koorimata juur- ja puuvilja. Kapsas ja kartul on “tegijad”. Kui ainult poest, turult tassijaid leiduks, eks ole! Gaasipliidil sai tehtud nende päevade jooksul ühepajatoitu (hakklihapallide konserviga), juurviljasuppi, kaerahelbeputru, kartuliputru singiga. Ka tuuniakala-maisi-riisisalat maitses hää ja võikud koorejuustu/vorsti/kurgi/tomatiga. Jevgeni oli teesõber, teistele maitses kohvi. Muideks, Kanaaridelt leidsime täitsa adekvaatse kondenspiima (leche condensato) –  nagu vanasti Lätis saadaval. Mmmm… magus. Nojah,  ja  kommi, šokolaaadi, küpsiseid ja vahvleid sai ka igaüks oma soovi järgi nabistatud.

SUURIM RÕÕM. … on ikkagi hetk, mil maa hakkab paistma ja järjest lähemale nihkuma.  Kui 15.aprilli keskpäeval Lissaboni silla alt läbi sõitsime, valdas suur rahulolulaine. Lissaboni sadamaga ühendust võttes saime teada, et hoolimata lihsavõttepühadest on sadamas kõik teenused avatud. Saame kaikoha  sadamahoone vahetus läheduses – dušid ja tualetid ja tasuta wifi on ööpäevaringselt meie kasutuses. Kaldavoolu esialgu ei saa – vajame üleminekut. Ent magevett on see-eest piisavalt!
Pikim etapp Tormilind Tenerife-Tallinn liinil on tehtud. Munadepüha anno 2017 alaku!

Suur tänu, Karmo – olid suurepärane Kapten!
Suur tänu hoidmise eest, Vana! ❤

Sadamas: Fuerteventura. Lanzarote.

 

Sadamas peatudes käivitub vabakava, mis tähendab seda, et meeskonnaliikmed pudenevad ilma mööda laiali. Kes soovib omaette sadamalinna avastada, kes kambakesti…
Meie kodukord on kujunenud selliseks, et hommiku- ja õhtusöögi sööme jahil ja kogu kamandaga. Köögitoimkond vaheldub. Jahis pakutav söögivalik on ahtake – meid ju ikkagi 9 inimest. Hoolimata sellest, et kööginurk mahub ära umbes  2-le ruutmeetrile, “kaovad” kõik kokkamiseks vajalikud asjad ja olenevalt inimloomusest  a) ajab närvi b) tekitab abitustunnet c) lõbusat irooniat. Inimesele, kes harjunud, et “iga asi asub omal kohal” on taoline eluviis kahtlemata katsumuseks.

Seega, pardale tulija peab õppima “lahti laskma” igapäevastest harjumustest, mugavustest, kohustustest. Sest siin on absoluutselt teine elurütm. Looduse ja tuule järgi kulgev. Üle ega ümber ei saa ka sadamate kodukorrast ja pakutavatest teenustest. Ühtäkki oledki silmitsi iseenda ja paljude võõraste olukordade ning inimsuhetega.

Meie esimesed (sadama)peatused on olnud Kanaari saarestiku neljal saarel: TenerifeGran Canaria, Fuerteventura, Lanzarote. Eestlaste seas ülipopulaarne Tenerife on muidugi väga mitmekesine ja põnev, ent põgusa tutvumise järel tahaks kunagi tagasi tulla justnimelt Fuerteventurale ja Lanzarotele. Täiesti eriilmelised saared. Ning kahe saare vaheline praamiliiklus on tihe.

Tänu Hoppeti kapten Ainile ööbime täna Lanzarotel Puerto de la Carmen`i sadamas. Saime sadamakoha täiesti tasuta. Puudub küll duši ja tualeti kasutamise võimalus, ent kaldavool ja magevesi on olemas. Imekena lahesopp koos valgete suvitusasutustega pealekauba. Sadamast saab alguse lõputu promenaad, kus hõlpsalt taskuraha vähendada supermercadodes, suveniiributiikides, pubides, coffee shopides jne jne.

Homsest alustame pikka teekonda Portugali rannikule, Lissaboni. Ühtekokku 620 NM. Avamere tuulekaart näitab 1-nädalast “plekki” ja vastutuule nõrgenemist. Loodame krüssates purjetada ja püüda “kasulikke” tuuli purjedesse. Kui hästi läheb, siis terendab Portugali rannik 5 päeva pärast. Enamikule meist on pikk merereis esmakordne.

Toidu-, joogi  ja kütusevarud on olemas. Usutavasti leiab usinat kasutamist ka Tormilinnu raamatukogu. Täna saime Lanzarote “hiinakast” ka malelaua… Ets pistab ristsõnadega rinda ja Ülo laulutab me südameid.

Küllap jõuame varsti taas levisse! Kallistused kodustele ja head Eestisse jõudmist Alole! – Näeme kolmapäevakutel! 😉

Esimene etapp: eh, Odessa…

Oh, kuidas tahaks kirjutada, et 1.aprillil, San Miguel`i sadamast lahkudes  HEISKASIME PURJED. Paraku terendas alates Montana Rojast vaid 8-9 meetrine vastutuul, mis pani kogenumadki meresõitjad proovile. Tormilind kõikus ristlainetuses nagu jonnipunn. Mootoriga sõit kuni Gran Canaria pealinna Las Palmaseni.

2. aprillil, 10 nm enne Las Palmase jahisadamasse saabumist otsustasime ööbima jääda Taliarte sadamasse, kai äärde. Elektrit, WC-d, inglise keele kõnelejat jm mugavusi ei olnud, ent vastuvõtt oli ikkagi püüdlik ja abivalmis. Mingit tasu kai kõrval seismise eest ka ei soovitud. Taliarte linnake meenutas Odessat. Saime kohalikus rannarestoranis keha kinnitada ja tsentrifuugi-tundest lahti. Varahommikul asusime taas vastutuules põristama ja lõunaks olime Las Palmase sadamasse sisse tšekitud. Siiani kõige soodsama hinna ja kvaliteedi suhtega sadam – ööpäev 44-jalasele Tormilinnule maksab 15 eurot, korralikud duširuumid, kaldavool, magevesi. Sadamateenistus ülimalt vastutulelik, sõbralik – töö väga hästi korraldatud. Kaikoht näidati kätte suisa slepis sõites, ühtlasi juhendati ka veealustele kinnituskohtadele kinnitamist. Tormilind ei olnudki seda siinkandis varem proovida saanud.

Tuulekaarte uurides võtsime vastu otsuse, et siit edasi lähme purjetades. Esimene purjetamise ilm tuleb 6.aprillil, mil võtame suuna Fuerteventura`le, kuhu ööpäevaga kohale peaksie jõudma. Seal vaatame edasi, et kuidas ja kuhu.  Igal juhul sai kõigile selgeks, et Atlandi ookeanil vastututuules pressimine on aikuikole 🙂

Hoolimata 70 nm vastutuulest, näitas Vana meie vastu ka armulikkust üles – Tiidu entusiasm sai tasutud ligi 3-kg barracudaga, mille Ülo supiks keetis ja Alo ära praadis. Jääme seda  söögikorda mäletama! 😉 Ühtlasi sai kõigile selgeks, millises asendis peab olema  veepaagi magevee ja merevee lüliti.

kalaga pilt